juuni 2007

Ma pole ühtegi sellisesse seltskonda sattunud, kus ainukeseks Eestiga seostuvaks asjaks on Skype; küsitakse hoopis vene keele rääkisimise, väheste väravatega jalgpallitiimi ja ilusate naiste kohta; aga Andris Reinmanil läks teisiti.

> Nende arvates mina olingi ju Skype, ma olin ju Eestist - maalt kus pole kunagi tulnud midagi muud kui Skype.

Kirjutasin ajakirja Digi juunikuunumbrisse alljärgneva mõtiskluse Eesti kõrghariduse ja tööjõuturu põkkumisest.

---

Varasuvi on see kena aeg, mil värske gümnaasiumilõpetaja peab lõpuks tegema mitu valikut, mida ta on muudkui edasi lükanud. Sealhulgas ka see eriti oluline: mida ma oma eluga edasi teen? Kui ma lähen ülikooli siis mis erialale?

Mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas on viimase kümne aastaga süvenenud trend, et ülikoolis erialana reaalainete kasuks otsustajate hulk väheneb iga aastaga. Selles näeb ohtu isegi IT-hiid Hiina, kus aastas lisandub tarkvaratööstusse umbes miljon uut aju ja kätepaari. Täppisteaduse asemele tulevad pehmed ja „lihtsad“ teemad -- ärijuhtimine, juura, sotsioloogia.

Samas näitab mistahes riigi majandusedu lähem uurimine, et teadlaste ja kõige laiemas tähenduses inseneride hulk ühiskonnas on selle läbilöögivõime kaalukeeleks. Eestis on paljuräägitud teadmistepõhise majanduse arengusse panustajaid ehk paar-kolm iga tuhande elaniku kohta. Soomes üle kümne.

Loe edasi "Ma ei taha, et kõik helged pead Skype’i tööle tulevad" »

Või saada poole pikemaid SMS-sõnumeid. Sest 10 juunini on sõnumite saatmine Eestisse ja paljudesse teistesse riikidesse odavam. Loe lähemalt.