september 2007

Augusti keskel ja lõpus avaldasime esimesed kaks osa Ago Rieti elamustest ja kogemustest Skype’i magistristipendiaadina Cambridge’is. Nüüd paneme sellele järjejutule punkti. Suure ja rasvase.

- - - - -

Uurimustöö

Lõputööna kirjutasin uurimuse üldistatud pooljuhuslikest graafidest („Generalised Quasirandom Graphs”, Part III Essay). Minu uurimustöö käsitleb libajuhuslikke graafe, mis on klass olulisi kombinatoorika ja graafiteooria objekte.

Juhuslikke graafe ning tõenäosusteooriat graafiteooria jaoks on edukalt uuritud alates P. Erdösi teooriale aluse panevast tööst 1947, kus ta muuhulgas andis seniteatutest palju parema alumise tõkke Ramsey arvule. Üheks revolutsiooniliseks meetodiks Erdösi töös oli tõenäosusteooria kasutamine teatud omadustega objekti olemasolu näitamiseks – meetodiks näiteks tõestada, et mingis hulgas graafides on keskmiselt vähem kui üks tsüklit graafi kohta, millest järelduks, et selles hulgas leidub tsüklivaba graaf. Paljud sellised tõestused näitavad mingi objekti olemasolu, aga seda objekti pole kellelgi õnnestunud täpselt konstrueerida ning objekti täpset kuju keegi ei tea.

Loe edasi "Ago Riet õpingutest Cambridge’i Ülikoolis Skype’i magistristipendiumi stipendiaadina. III osa." »

Meil on kurb uudis neile, kellele meeldib India tööjõud. Täna levis Eesti meedias viide Skype väidetavale soovile tuua Indiast Eestisse töötajaid. Esmapilgul lugesin seda mina isegi kui täiesti uut teksti. Korraga sain aru, et artikli aluseks on minu enda kohtumine India ajakirjanikega.

Mitmepoolse vestluse käigus öeldu on aga läbinud korraliku telefonimängu. Lehte jõudnuna olid mu sõnad ja sõnumid kuube vahetanud ning saanud endale ka uue, dramaatilisema ning India-kesksema konteksti. Noh, ikka juhtub. Metamorfoos on looduses tegelikult kena nähtus. Näiteks see, kuidas tõugust saab liblikas.

Küsisin hommikukohvi joonud Sten Tamkivilt, kuidas meil firmas ja riigis tööjõuga asjalood tegelikult on. Skype’i Eesti kontori juht mõtles pisut järele ja kirjutas siis:

“India ajaleht on olukorda pisut üle dramatiseerinud. Eestis on kogenud IT-töötajatest tõepoolest hetkel puudus. Samuti on kolmandatest riikidest kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide Eestisse toomine aeganõudev protsess. Et olukorda parandada, toetame Eestis tehnoloogiaharidust, kasvatame ise uusi tehnoloogialiidreid ning kasutame efektiivselt olemasolevaid ressursse. Samuti avasime tänavu kevadel arenduskeskuse Prahas. Hea dialoog on meil ka Eesti valitsusega. Konkreetsete riikide asemel oleme siiski rääkinud tööjõuturu olukorrast laiemalt.”

Nimetagem seda Skype’i ametlikuks seisukohaks.

Skype on avastanud, et liikvel on w32/Ramex.A- nimeline ussviirus, mis on nakatunud Skype for Windows kasutajate arvuteid. Viirus levib nii, et saadab nakatunud arvuti Skype’i kasutajakontolt teisele Skype’i kasutajale vestlussõnumi, mis palub klikkida teatud veebilingil. Lingile klikkimine võib nakatada sõnumi saanud inimese arvuti.

Skype’i kasutaja arvuti saab viiruse AINULT siis, kui kasutaja klikib vastaval lingil ning laadib alla ja käivitab viiruse. Sõnum, millest liigub ringi mitmeid versioone, on kirjutatud osavalt ja võib esmapilgul mõjuda väga usaldusväärselt, kutsudes lingile vajutama.

Oleme võtnud ühendust juhtivate viirusetõrjetarkvara tootjatega, kes uuendavad praegu tõhusalt oma tarkvara ussviiruse peatamiseks. Praeguseks on oma viirusetõrjeprogramme juba uuendanud F-Securehttp://www.fsecure.com ja Kaspersky Lab, et arvutites viirus leida ja eemaldada.

Soovitame kasutajatel veenduda, et arvutis oleks olemas viirusetõrjeprogrammi viimane versioon, mis tagab parima kaitse nii selle kui teiste võimalike viiruste vastu.

Nii kõnealuse ussviiruse kui Skype'i üldise tervise kohta saab (ingliskeelset) lisainfot Heartbeati blogist.