Skype'i tööle

Mul on vaja abi! Tunnistan. Mul on vaja häid inimesi selle sõna kõige lihtsamas mõttes. Hea inimene mõistab mind juba.
Näen töösuhet kui suhet mitte ettevõtja-töötaja lõikes, isegi mitte tööandja-töövõtja võtmes vaid kontekstis inimene-inimene, kes jagavad ühist visiooni tuleviku suhtes. Teha õigeid asju heade inimestega on edu võti. Motivatsiooniprogrammid, palk, boonused, töökeskkond, karjäärivõimalused on standard, see on heade inimste puhul iseenesest mõistetav. Lõpuks on siiski tähtis teha õigeid asju ja üllatus, üllatus, heade inimestega. Kõik muu tuleb iseenesest kui põhiasjad on paigas. Just selle poole püüdlemegi siin Skype'is ja usun, et osa asju on juba päris hästi, et võimaldada teha õigeid asju.

Loe edasi "Värbamisest - inimlikult" »

Augusti keskel ja lõpus avaldasime esimesed kaks osa Ago Rieti elamustest ja kogemustest Skype’i magistristipendiaadina Cambridge’is. Nüüd paneme sellele järjejutule punkti. Suure ja rasvase.

- - - - -

Uurimustöö

Lõputööna kirjutasin uurimuse üldistatud pooljuhuslikest graafidest („Generalised Quasirandom Graphs”, Part III Essay). Minu uurimustöö käsitleb libajuhuslikke graafe, mis on klass olulisi kombinatoorika ja graafiteooria objekte.

Juhuslikke graafe ning tõenäosusteooriat graafiteooria jaoks on edukalt uuritud alates P. Erdösi teooriale aluse panevast tööst 1947, kus ta muuhulgas andis seniteatutest palju parema alumise tõkke Ramsey arvule. Üheks revolutsiooniliseks meetodiks Erdösi töös oli tõenäosusteooria kasutamine teatud omadustega objekti olemasolu näitamiseks – meetodiks näiteks tõestada, et mingis hulgas graafides on keskmiselt vähem kui üks tsüklit graafi kohta, millest järelduks, et selles hulgas leidub tsüklivaba graaf. Paljud sellised tõestused näitavad mingi objekti olemasolu, aga seda objekti pole kellelgi õnnestunud täpselt konstrueerida ning objekti täpset kuju keegi ei tea.

Loe edasi "Ago Riet õpingutest Cambridge’i Ülikoolis Skype’i magistristipendiumi stipendiaadina. III osa." »

Meil on kurb uudis neile, kellele meeldib India tööjõud. Täna levis Eesti meedias viide Skype väidetavale soovile tuua Indiast Eestisse töötajaid. Esmapilgul lugesin seda mina isegi kui täiesti uut teksti. Korraga sain aru, et artikli aluseks on minu enda kohtumine India ajakirjanikega.

Mitmepoolse vestluse käigus öeldu on aga läbinud korraliku telefonimängu. Lehte jõudnuna olid mu sõnad ja sõnumid kuube vahetanud ning saanud endale ka uue, dramaatilisema ning India-kesksema konteksti. Noh, ikka juhtub. Metamorfoos on looduses tegelikult kena nähtus. Näiteks see, kuidas tõugust saab liblikas.

Küsisin hommikukohvi joonud Sten Tamkivilt, kuidas meil firmas ja riigis tööjõuga asjalood tegelikult on. Skype’i Eesti kontori juht mõtles pisut järele ja kirjutas siis:

“India ajaleht on olukorda pisut üle dramatiseerinud. Eestis on kogenud IT-töötajatest tõepoolest hetkel puudus. Samuti on kolmandatest riikidest kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide Eestisse toomine aeganõudev protsess. Et olukorda parandada, toetame Eestis tehnoloogiaharidust, kasvatame ise uusi tehnoloogialiidreid ning kasutame efektiivselt olemasolevaid ressursse. Samuti avasime tänavu kevadel arenduskeskuse Prahas. Hea dialoog on meil ka Eesti valitsusega. Konkreetsete riikide asemel oleme siiski rääkinud tööjõuturu olukorrast laiemalt.”

Nimetagem seda Skype’i ametlikuks seisukohaks.

Kirjutasin ajakirja Digi juunikuunumbrisse alljärgneva mõtiskluse Eesti kõrghariduse ja tööjõuturu põkkumisest.

---

Varasuvi on see kena aeg, mil värske gümnaasiumilõpetaja peab lõpuks tegema mitu valikut, mida ta on muudkui edasi lükanud. Sealhulgas ka see eriti oluline: mida ma oma eluga edasi teen? Kui ma lähen ülikooli siis mis erialale?

Mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas on viimase kümne aastaga süvenenud trend, et ülikoolis erialana reaalainete kasuks otsustajate hulk väheneb iga aastaga. Selles näeb ohtu isegi IT-hiid Hiina, kus aastas lisandub tarkvaratööstusse umbes miljon uut aju ja kätepaari. Täppisteaduse asemele tulevad pehmed ja „lihtsad“ teemad -- ärijuhtimine, juura, sotsioloogia.

Samas näitab mistahes riigi majandusedu lähem uurimine, et teadlaste ja kõige laiemas tähenduses inseneride hulk ühiskonnas on selle läbilöögivõime kaalukeeleks. Eestis on paljuräägitud teadmistepõhise majanduse arengusse panustajaid ehk paar-kolm iga tuhande elaniku kohta. Soomes üle kümne.

Loe edasi "Ma ei taha, et kõik helged pead Skype’i tööle tulevad" »

2006 aasta jaanuaris oli Skype’i koosolek Pärnus. Meie juht Niklas Zennström rääkis väärtustest, mis teevad Skype’ist Skype’i. Meil oli siis umbes 300 töötajat - kaks korda enam kui aasta varem.

Praegu on Skype üle kolme aasta vana. Kiirel internetiajastul tähendab see, et oleme täiskasvanuks saanud. Ja nii nagu kasvatakse välja vanadest riietest, on ka Skype välja kasvanud oma vanadest väärtustest ja väljanägemisest. Kui me sel talvel nüüd juba 500 inimesega jälle Pärnusse kogunesime, ragisesid isegi meid mullu kenasti ära mahutanud
saali seinad. Ja mitte sellepärast, et me oleme paksuks läinud.

Viimasel kohtumisel sõnastasime enda jaoks ümber väärtused ja brändiidentiteedi.

Loe edasi "Skype´i väärtused" »

Nagu kunagi mainisin, tegime oma nüüdseks mitte enam tuliuuest kontorist uue video, mida saad vaadata siin.

Ja kui mõni klipis nähtud tühi töölaud meeldima hakkas, siis meil on just erisugust huvitavat tööd pakkuda.

Hiljuti teatasime, et avame Prahas arenduskeskuse. Mille peale on mõned küsinud, miks me seda teeme. Ja isegi seda, kas me plaanime Eestist ära kolida.

Kõigepealt - meie peamine arenduskeskus jääb kindlalt Tallinnasse. Eestis on palju väga andekaid inimesi, kes on Skype'i valmis teinud ja kes seda ka edaspidi arendada ja käigus hoida aitavad. Aga Kesk-Euroopas on inimesi veel rohkem. Eestist hea programmeerija leidmine on viimastel aegadel üsna keeruline olnud. Kuna riik on tööturismi osas esimesi samme alles astumas, ei saa me endale lubada riski, et Skype'i areng jääb selle taha, et teatud oskustega inimesed on Eestist otsas. Nii et kui inimesed Eestis olemas, täiendame oma Tallinna kontorit, aga kui mitte, otsime Tšehhist. Vähetähtis ei ole ka see nüanns, et Praha kontor annab hea võimaluse mitmele eestlasest töötajatele teostada ennast väljaspool Eestit (ning et seal on väga hea õlu ).

Algaval aastal plaanime Praha kontorisse tööle kutsuda umbes 30 inimest. Edasi kasvatame Praha meeskonda vastavalt vajadustele. Jätkame heade inimeste otsimist ka Tallinna ja Tartu kontoritesse. Vaata hetkel vabade töökohtade nimekirja.

Eile õhtul avasime oma uue Tallinna kontori. Teiste asukohtadega võrreldes on just Tallinnas kõige rohkem Skype'i töötajaid ühes kohas. Täpset arvu ma peast ei tea ja varsti oleks konkreetne arv ka juba ebatäpne, aga suurusjärk on "mõnisada".

Üleüldse oleme sel aastal palju kolinud. Uue asukoha on viimase mõne kuu jooksul endale saanud Londoni, Luksemburgi, San Jose ja nüüd lõpuks Tallinna kontor. Tartust rääkimata. Kuuldavasti tuleb sel aastal veel Skype'i asukohtade ja kontoritega seotud uudiseid, nii et jääge meie lainele.

Hetkel tegeleme Tallinna kontoris sissekolimise ja lahtipakkimisega. Sisekujundusest siia praegu pilte ei pane, sest üht-teist on veel lõpetada, nipet-näpet paika ajada, kaableid ühendada, vidinaid paika kruvida. Ringi sebivad asjalikud tunkedes kaablite, redelite ja muu-kila kolaga asjamehed. Aga sellegipoolest mõned pildid eileõhtusest avamisest ja kontori ümbrusest.

Väljastpoolt näeb meie maja Mustamäel välja üsna mittemidagiütlev. Vahest ainus huvitav detail on logo katuseotsa peal. See on üks väheseid või päris ainus Skype'i logoga maja maailmas päeval on logo jällegi neutraalne, valge, aga kui õhtul mööda sõita, siis helendab siniselt.

Sees on lugu aga hoopis teine. Mingi ettekujutuse võid saada, kui vaatad meie eelmistes kontorites tehtud väikest videoklippi ja kujutad ette, et uus on vähemalt viis, kui mitte kümme korda ägedam. Kusjuures see "ägedus" ei tähenda, et tualetid oleksid üle kullatud ja seintel kallid maalid või midagi sellist sama tobedat. Edevad asjad meile ei meeldi, seetõttu on uus kontor pigem asjalik kui "fancy" ja aitab tööle keskenduda. Mõni inimene juba ütles täna, et kuna ruumi on rohkem ja sisekujundus parem, siis siin on märksa vaiksem kui vanas kontoris ja saab paremini tööd teha.

Loe edasi "Uue Tallinna kontori sissejuhatus" »

Veebiarendus ehk web development on üsna lai mõiste. See võib tähendada mida iganes webmaster'ina lehel muudatuste tegemisest kuni keerukate e-äri rakenduste loomiseni. Seepärast proovin lahti kirjutada, mida me Skype'is teeme ja missuguseid inimesi juurde otsime.

Aga enne asja juurde asumist tahaks selgitada, miks see meile üldse tähtis on. Skype'i kasv on väga kiire. Päevas liitub umbes poole Tallinna linna jagu uusi kasutajaid ja kogu kliendibaas ligineb 150 miljonile kasutajale. Selline kasv mõjutab oluliselt infosüsteeme, andmebaase, andmemahtusid ja ühenduskanaleid. Need kõik peavad olema kiiresti arendatavad, dünaamilised, skaleeruvad, tihedalt integreeritud, turvalised ja üleüldse sellised, millega saab maailma muuta. Tihti on süsteemid ja nende kasvamise kiirus niivõrd suured, et Eestis ei ole keegi selliste küsimustega varem tegelenud ning lahenduste leidmine on tõsine (heas mõttes) väljakutse. Ja selliseid suuri väljakutseid saame vastu võtta ainult koos inimestega, kes on oma ala tõelised spetsialistid, kellele oma valdkond meeldib ja kes pelgalt asjade ärategemisele lisaks näevad ka puude taga metsa. Kui tundsid ennast ära, loe palun lõpuni.

Loe edasi "Tule programmeerima ehk/või/ja veebi arendama" »

Skype ja Linux on nagu sukk ja saabas - enamik meie serveritest on Linuxi baasil ning nõuame Linuxi tundmist pea kõigis Skype'i tuumtehnoloogia ja arveldussüsteemide arendajate ning testijate profiilides. Lisaks muidugi otseselt Linuxiga seotud ametid - alustades Eestis nii tavalisest IT-inimese ametist nagu Linuxi süsteemiadministraator ja lõpetades Qt/Linuxi kasutajaliidese arendajatega. Kõiki Linuxiga seonduvaid töökuulutusi näed siit.

Mitmed Linuxi-huvilised on küsinud, kui suure töökogemusega Skype'i tööle saab. Näiteks kas piisab sellest, et oled kodus Linuxi püsti ajanud ja aitad ema töö juures mailiserverit püsti hoida. Või et kui oled süsteemiadministraator, kas siis võiks ka arendajaks kandideerida. Vestlesin meie praeguste Linuxi-inimestega ja mitmepeale kokku saime sellised vastused:

Loe edasi "Igatseme Linuxi proffide järele" »

Täna ava(si)me Skype'i kontori Tartus. Saime enda käsutusse kunagise polikliinikumaja viimase korruse, kus saame endale varsti naabriks linnaametnikud, nagu [Postimees](http://www.postimees.ee/090606/tartu_postimees/uudised/204790.php) kirjutas.

Me ei plaani siiski saba ja karvadega Tallinnast ära kolida. Skype'i suurimaks kontoriks maailmas jääb ka edaspidi Tallinna oma. Meie Tartu pööningu eesmärk on pakkuda töökohta nendele eks-tartlastele, kes tahavad nüüd tagasi kolida. Või siis kutsuda tööle mõned inimesed, kellega tahaksime koos töötada, kuid kes ei soovi pealinna kolida.

Loe edasi "Skype nüüd heade mõtete linnas" »

Üks kõige sagedamini esinevaid küsimusi mulle ja Skype juhtidele on - miks teil nii palju inimesi vaja on ja kas Skype juba valmis pole? Siin on hea võimalus mõlemale küsimusele vastata.

Üle poole Skype'i inimestest töötab Eestis. Siin on arendajad ja süsteemide haldajad, ning olenevalt päevast ports inimesi mõnest teisest Skype'i kontorist. Hetkel on Skype Tallinna kontoris tööl 195 inimest ning aasta lõpuks peaks meid siin olema üle 300. Aga see ei ole veel kaugeltki kõik - järgmisel aastal kasvame veel.

Loe edasi "Miks Skype Sind vajab" »

Skype on mõnes mõttes üks imelik ettevõte - kui praegu käiv [töökuulutuste lehe](http://jobs.skype.ee) avamiskampaaniakene välja arvata, ei näe te Skype'i reklaame teles, korvpalliplatsi ääres ega tänavatel. Ometi on ta olemas ja temast räägitakse peaaegu nagu mingist legendist.

Aga Skype ei ole legend, vähemasti mitte minevikulegend - sest tegemist tuleb aina juurde. Paljud valdkonnad nagu näiteks skaipimine ilma arvutita alles võtavad hoogu üles. Ja seepärast vajame värsket verd.

Loe edasi "Tere tulemast!" »

Kunagi vanal hallil ajal, kui olin ise korraga süsteemihaldaja, võrguarendaja ja IT-juht, uurisin ühelt tuttavalt mingeid nüansse UNIX'i mailserveri konfi kohta. Ja sain vastuseks, et "vist oli vaja teha niimoodi ja naamoodi, aga täpelt ei mäleta, sest ise ma õnneks enam sysadmin pole". Siis tundus see väga imelik vastus, sest mulle endale tundus süsteemiadministraatori töö toona palju põnevam kui oma pisikese osakonna töötajate juhtimine. Aga aeg läks, töö muutus, mina muutusin - ja ühel hetkel oli oma inimestele parima töökoha ja tööõhkkonna loomine hoopis põnevam tegevus.

Loe edasi "Skype'i juhiks" »